Immigratsiooniteemaline foorumteatri töötuba Narvas

18. detsembril toimus projekti “Avalikkuse teadlikkuse tõstmine Eestis: põgenikud, pagulased, immigrandid-2” (PAREM-2) neljas infotund TÜ Narva Kolledžis foorumteatri töötoa formaadis. Venekeelset töötuba viis läbi Nikolai Kunitsõn MTÜ Foorumteatrist ja sellest võttis osa ca 20 inimest. Nikolai uuris alustuseks kõikidelt nende kohaletulemise põhjust ning seda, mida uut loodavad osalejad töötoast teada saada. Selgus, et tulemise põhjused olid erinevad: MTÜ Vabatahtlike ühendus “Sebra” liikmed olid tulnud kohale just foorumteatri meetodi pärast, et uurida, kuidas saab selle meetodi siduda immigratsiooni teemaga, teisi huvitas iseenesest antud teemavaldkond. Mõned osalejad tulid aga seetõttu, et teema oli otseselt seotud nende tööga.

Uurimaks, kui palju on osavõtjad teadlikud valdkonnast (immigratsioon, põgenikud, pagulased) ja erinevatest terminitest, küsis Nikolai osalejate arvamust, kas Eestis on nende arvates palju või vähe pagulasi. Eelnevalt olime osavõtjatele selgitanud terminoloogiat ning teavitanud neid sellest, kui palju elab alates 1997.aastast Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikuid, kui palju esitati 2013. aasta jooksul varjupaigataotlusi ning kui paljud neist rahuldati. Vastused erinesid kardinaalselt: üks inimene arvas, et pagulasi on Eestis liiga palju, kõige suurem hulk inimesi avaldas arvamust, et nende praegune arv on piisav ja rohkem pole pagulasi Eestisse vaja, mõned (eelkõige just need, kel on mingisugune varasem kokkupuude pagulastega olnud) aga arvasid, et nende number on liiga väike. Nikolai palus igal grupil ka oma arvamust põhjendada. Arutelu kujunes vägagi põnevaks ning läks migratsiooniteemast mõneti ka kaugemale: juttu tuli seksuaalvähemustest, rassilisest kuulumisest, religioonist, kultuurilisest eripärast. See oli vägagi aktsepteeritav, sest antud märksõnad on rohkemal või vähemal määral seotud ka migratsiooniga. Sageli pidi Nikolai siiski kohalolijaid tuumteema (migratsioon ja pagulased) juurde tagasi tooma. Mis üllatas aga enim, olid mõnede kohalolijate diskrimineerivad kommentaarid põgenike suunal. Ehkki mõned kohalviibijad ei räägi eesti keelt igapäevaselt ja nende sõbrad on ka pigem vene keelt emakeelena kõnelejad, on neil selge arusaam, et nemad koos eestlastega moodustavad grupi ‘meie’ vs ‘nemad’, st põgenikud/pagulased. Ka näiteks toonitasid paljud osavõtjad, et kui kellelegi peaks Eesti riik kaitse andma, siis peaks kindlasti eelistama valgeid kristliku taustaga inimesi. Nende arvates on nt moslemite kultuuritaust meie omast väga erinev ja võib seega kohalikus kogukonnas probleeme tekitada. Samuti oli mõnede seas levinud arusaam, et kui moslemid Eestisse tulevad, siis selleks, et kohalikest kasu saada (selge näide sellest, et aeti segamini terminid ‘põgenik’ ja ‘majandusmigrant’). Kõik see lükkas ümber me esialgse arvamuse, et vene elanikkond suhtub põgenikesse, pagulastesse tolereerivamalt kui eestlased.

Järgnevalt tehti mõningaid soojendusharjutusi, et kohalviibijad end vabamalt tunneksid ning et neid ette valmistada järgmiseks ülesandeks. Nikolai palus kohalolijatel moodustada kolm gruppi. Kõikide ülesandeks oli 5-10 minuti jooksul välja mõelda lühike problemaatilise lõpuga etüüd teemal põgenikud/pagulased. Iga etüüdi järel arutati selle üle, millest nähtu rääkis, ning igaüks, kes tahtis, sai pakkuda välja mõne omapoolse muudatuse etüüdi, mis v-o muudaks ka selle lõppu – nt ideaalis hoiaks probleemi ära. Ka siin ilmnesid osavõtjate erinevad arvamused, mis viisid mõnelgi juhul ägeda vaidluseni. Nikolai pidi infotunni jooksul tihti toonitama, et ei ole olemas õigeid või valesid arvamusi, on vaid arvamuste paljusus ning et me teemegi antud ülesannet selleks, et panna kohalolijaid omavahel arutlema ning oma arvamusi põhjendama.

Infotunni lõppedes palus Nikolai osavõtjatel kommenteerida, mida nad infotunnist arvasid, kas nad midagi juurde õppisid ning kas nende ootused said rahuldatud. Selgus, et ehkki väga palju uut ei õpitud just seetõttu, et teema on kauge ja otseselt see neid ei puuduta, osutus antud formaat vägagi õigeks, et kohalolijaid motiveerida argumenteerima.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) töötuba toimus koostöös TÜ Narva kolledžiga projekti „Avalikkuse teadlikkuse tõstmine Eestis: põgenikud, pagulased, immigrandid-2” (PAREM-2) raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Siseministeerium.

Ajalehes Narvskaja Gazeta ilmus ka venekeelne artikkel, kus lühidalt räägitakse ka töötoa algusest.

Go to Top