Mis on foorumteater?

Julge olla õnnelik! ( A.Boal)

Mis on foorumteater?

Foorumteater  on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi erinevatele probleemidele. Foorumteatris saab inimene harjutada, kuidas tulla toime igapäevaelus tekkivate olukordadega, mis tulenevad suhetest ja suhtlemisest.

Loe edasi...

Foorumteater  on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi erinevatele probleemidele. Foorumteatris saab inimene harjutada, kuidas tulla toime igapäevaelus tekkivate olukordadega, mis tulenevad suhetest ja suhtlemisest.
Foorumteater on saanud alguse Brasiiliast. Selle algatas 1960. aastatel näitleja Augusto Boal , kes soovis kaasata publikut teatrietendusse. Boali arvates on dialoog liikumapanev jõud, seda igatsevad kõik ja kõik on selleks ka suutelised. Foorumteater esitab ühe probleemloo, mida hakatakse lahendama ühiselt koos publikuga. Probleemlugu peab põhinema konfliktil, mis on ilmnenud teistega suhtlemisel (näiteks tööandja-töötaja suhted, koolikiusamine, suhted ja perekond jne). Seejärel on publiku liikmetel võimalus esitatud probleemi üle arutleda ja oma võimalikke lahendusi ka laval proovida.

[collapse]

 

Millist materjali foorumteatris kasutatakse?

Enne foorumteatri etendust kogub foorumteatri läbiviija – Jokker – materjali etenduse sihtgrupilt ehk publikult. On oluline, et foorumteatris esitatud lugu puudutaks publikut. See tagab nende huvi etenduse osas ja ajendab neid kaasa mõtlema ja lahendusi leidma.
Tavaliselt viiakse selle jaoks läbi ka töötuba, mille käigus saavad töötoas osalejad jagada oma kogemusi ja olukordi, millega nad on kokku puutunud. Saadud materjali põhjal luuaksegi foorumteatri etendus. Siiski, foorumteater ei kasuta kunagi vaid ühe inimese isiklikku kogemust. Pigem on etendus koostatud mitme sarnase kogemuse põhjal.

Kuidas käib foorumteatri etendus?

Enamasti väga vabas, lustakas ja mängulises vormis, just seeläbi tekitatakse publikus vaba, turvaline ja hea õhkkond. Selleks viib Jokker etenduse alguses läbi ka paar mängu ja harjutust. Seejärel esitavad foorumteatri näitlejad varasemalt kogutud sisendi põhjal foorumteatri loo. Pärast seda järgneb lühike arutelu, kus publik peab leidma peamise probleemi, samuti tegelased, kes kõige rohkem antud olukorras kannatavad. Nüüd, olles teadlik põhiprobleemist ja kannatajast, mängitakse sama lugu uuesti läbi, ent sel korral on publikul võimalik loo kulgu sekkuda. Loo peatamiseks tuleb hõigata „Stopp“, mille järel jääb lugu seisma. Seejärel on kõigil võimalus tulla lavalae ja näidata, kuidas oleks nende arvates tekkinud olukorras kõige õigem käituda, et lugu lõppeks kannataja jaoks paremini.

Loe edasi...

Enamasti väga vabas, lustakas ja mängulises vormis, just seeläbi tekitatakse publikus vaba, turvaline ja hea õhkkond. Selleks viib Jokker etenduse alguses läbi ka paar mängu ja harjutust. Seejärel esitavad foorumteatri näitlejad varasemalt kogutud sisendi põhjal foorumteatri loo. Pärast seda järgneb lühike arutelu, kus publik peab leidma peamise probleemi, samuti tegelased, kes kõige rohkem antud olukorras kannatavad. Nüüd, olles teadlik põhiprobleemist ja kannatajast, mängitakse sama lugu uuesti läbi, ent sel korral on publikul võimalik loo kulgu sekkuda. Loo peatamiseks tuleb hõigata „Stopp“, mille järel jääb lugu seisma. Seejärel on kõigil võimalus tulla lavalae ja näidata, kuidas oleks nende arvates tekkinud olukorras kõige õigem käituda, et lugu lõppeks kannataja jaoks paremini.

Tegevuse võib peatada ka Jokker, pöördudes pealtvaatajate poole palvega olukorrale lahendusi pakkuda. Kogu tegevus on juhitud Jokkeri poolt, kelle näol on tegemist neutraalse tegelaskujuga. Tema töö on ajendada publikut dialoogile ning seda vahendada, andmata ühtegi hinnangut. On oluline mõista, et foorumteater ei otsi ühte õiget lahendust esitatud loole, vaid püüab leida võimalikult palju erinevaid võimalusi, kuidas tekkinud probleemi lahendada. Sealjuures on publiku otsustada, missugune variant sobib ja mis mitte. Ei  tasu unustada, et kõigil osalejatel on võrdne õigus ja sellest tulenevalt jaguneb ka võim ühtlaselt.

[collapse]

Kellele võiks foorumteater sobida?

Foorumteater on sobiv meetod kõigile, kes töötavad inimestega: õpetajad, noorsootöötajad, huvijuhid jt. Samuti saab foorumteatrit kasutada erinevatel üritustel: konverentsid, seminarid, laagrid, aga ka erinevad ettevõtete üritused jm. Nagu öeldud, kasutatakse foorumteatrit tekkinud konfliktide lahendamiseks, millega on inimesed pidanud silmitsi seisma.

Koostöövõimalusi ja pakkumisi leiad siit! 

Intervjuu Jose Soeiro’ga, osa kaks

Kas sa oled viinud foorumteatrit läbi ka inimestega, kellel on vaimne või füüsiline puue?

Mul on olnud väga lühike kogemus vaimse puudega inimestega, koos Iwan Brioc’iga. Peamiselt tegime pilditeatrit, näiteks tunnipildi harjutust (inglise keeles: image of an hour). Tegime ka lihtsalt pilte ja see oli suurepärane. Me küll ei teinud foorumteatri etendusi, aga muidugi on võimalik ka seda teha.

Portos on isegi loodud foorumteatri tummade grupp. Nemad tegid foorumteatri näidendi pilditeatriga ja asendused toimusid piltidena.

See on foorumteater.

Orios, ühes Brasiilia linnas, on foorumteatri lugu soolisest vägivallast, aga seda tehti pilditeatrina. Miks? Sest nad etendasid seda lugu erinevates riikides ja see on pilditeatri lugu.

Seega, jah, sa saad teha foorumteatrit puuetega inimestega ning sa saad seda teha ka lastega. Võib-olla mitte kolme-aastaste lastega, aga ma tegin foorumteatrit 8-9 aastaste lastega ja see toimis. See oli suurepärane.

Probleemiks oli, et neile ei meeldinud söökla toit. Nii oli neil lugu, kus kõik vihkasid kokka, sest toit oli kohutav. See oli väga naljakas. Esimene lahendus oli kokale kameame tegemine (kameame – multikategelane, kellel on võime luua oma käte vahele energiapall ja seda teistele kui rünnakuna visata). Teiseks ideeks oli kokka peksta. Neil oli palju ettepanekuid. Kuna olin Jokker, küsisin neilt, et mis juhtuks järgmisena. Te kõik peksate kokka, mis juhtuks järgmisena – tõenäoliselt kõrvaldatakse teid koolist. Okei. On veel ettepanekuid? Ma arvan, et me peame inimestel laskma proovida erinevaid asendusi ja öelda „okei, see on üks võimalus“. Lüüa kokka. Jah, muidugi on see võimalus, aga mis juhtuks järgmisena?

Lõpuks tahtsid nad kompromissi teha ja koostata petitsioon. Aitasin neil koostada petitsiooni kooli juhtkonnale seoses söökla toiduga. Petitsioon palus kahte asja. Esiteks, et kala oleks keelatud. Ei mingit kala sööklas. Sest neile ei meeldinud kala, neile meeldis ainult liha. Ja kui erandina pakutakse ikkagi kala, siis ainult juhul, kui need on kalapulgad. See oli ettepanek, me koostasime petitsiooni ja nad andsid selle kooli juhtkonnale. Ma ei tea, kas kool ka selle vastu võttis, aga meil oli võimalus seda teha ja see on pealiskaudne foorum. Nüüd ma mõtlen, et probleem oli suur, aga nad leidsid võimaluse sellega tegelemiseks. Muidugi, meie abiga.

Kus on inimesed, seal on ka foorumteater.

Mis puudutab puuetega inimesi, siis on oluline silmas pidada, mida psühhiaatriahaiglates tehakse – seal vangistatakse vaimse puudega inimesed ühte rolli. Ja see roll, mida nad etendama peavad, on vaimne puue. Ja sellel rollil on käsikiri ja nad õpivad seda käsikirja. Ja mis on huvitav institutsionaliseerumise juures, on selle peamine, põhiidee – üks variante tegelemaks vaimse puudega, on anda inimestele teine roll. Kui neil on mõni teine roll, siis nad mingil moel adapteeruvad sellesse rolli. Aga et neil oleks mõni teine roll, ei saa nad olla vaimuhaiglas, sest vaimuhaigla toimib nii, et neil (puuetega inimestel) on oma roll ja arstil on arsti roll. Itaalias oli psühhiaatriahaigla, mis seadusega suleti. Nad tegid seaduse sulgemaks psühhiaatriahaiglad. Ja mis nad tegid, oli, et nad muutsid haigla ruume nii, et haiglast sai hostel ja restoran. Ja puuetega inimesed töötavad hostelis ja restoranis koos teiste inimestega ja sa ei tea, kes on kes.

Ja kui sa oled kohvikus, kohtled sa inimest, kes sulle vastab kui teenindajat ning tema vastab sulle kui teenindaja. Ta ei ole enam vaimse puudega inimene, ta on teenindaja. Ja ta peab sellesse rolli kohanduma. Ja see oli kõige muutvam kogemus, mida ma olen näinud seoses puuetega inimestega.

Ja nüüd sa ütled, et muidugi on erinevaid probleeme ja haigusi, kus keemiline abi on hea, muidugi on see kõik hea. Psühhiaatria probleemiks on see, et see näeb kõikide probleemide lahenduses rohtusid ja ravimeid. Töötamine foorumteatri ja vaimse puudega inimestega aitab meil mõista, et vaimne puue on paljudel juhtudel provotseeritud sotsiaalsetest suhetest ja esimene asi, mida teha, võtmaks inimeselt vaimset puuet, on ilmselt nende rollist välja võtmine. Ja kuna foorumteater on teater, siis selle keskmes on teised rollid kui need, mis on sulle välja kirjutatud või mida teised tahaksid, et sa etendaksid. Me saame teha teisi rolle. Ja ma arvan et see on väga kasulik näide töös vaimse puudega inimestega.

Sa ütlesid ennist, et foorumteater sobib kõikjale, igale grupile ja probleemile. Aga ma siiski küsiks selle küsimuse: kas on teemasid, gruppe või olukordi, kus sa ei saa teha või ei oleks efektiivne foorumteatrit kasutada?

Ma ütleks ei.

Asi on selles … et kui firma nõukogu palub foorumteatrit inimressursside teemal – see ei ole okei. Sest see pole küsitud rõhututelt, see ei ole tehtud rõhutute poolt. See ei ole foorumteater. See (firma) võib kasutada interaktiivset teatrit, aga see ei ole foorumteater kuna see ei ole rõhutute teater. Seega kui inimesed tahavad seda teha, mulle see küll ei meeli, ent tehku siis, aga ärgu kutsugu seda foorumteatriks või rõhutute teatriks. Sest see ei ole seda. Asi on eetikas, kelle poolt ja kellele see tehtud on.

Asi on ka selles, et meil kõigil on erinev roll ühiskonnas. Naine, kes on firma juht, ütleme et ta on firmas rõhuja, kuid kodus on ta naine, kes võib olla rõhutud naine. Me ei saa öelda talle, et sa ei tohi seda (meetodit) kasutada. Sa ei tohi seda kasutada firma juhi rollis, aga sa võid seda kasutada rõhutu rollis. Me kõik oleme mingites hetkedes oma elus rõhutute rollis või tunneme, et oleme rõhutud. Võib-olla mõned inimesed ei tunne seda, ma ei tea. Enamus inimesi tunnevad, et nad on rõhutud ning kui see on nii, siis et tegeleda selle tundega (et sa oled rõhutud), siis okei, sa võid seda kasutada.

Kas sa oskad nimetada, mis võib olla foorumteatri kui meetodi kasutamisel negatiivne aspekt?

Huvitav on seda võrrelda Brecht’i eepilise teatriga, Brechti teater näitab ajaloolist protsessi. Seega, kui sa näed Brecht’i näidendit, siis sa näed, sotsiaalseid gruppe, 1930. Saksamaa töölisi. Sa näed ajaloolist protsessi. Nii on protagonist alati kollektiivne protagonist. Ja sa võid sotsiaalset muutust näha mitte ainult interaktsiooni tasandil, aga sa võid seda näha kui kollektiivsete gruppide sotsiaalset protsessi, pikaajalist protsessi. Sul on Brechti näidendid, mis näitavad sulle kümne aasta pikkust protsessi. Mis juhtub foorumteatris? Foorumteatri baasstruktuur, dramaturgiliselt, on kahe vastamisi oleva inimese dramaatiline struktuur. Foorumteatri keerulisus on, et mõnikord, kuna sul on kaks inimest, siis selline foorumteatri struktuur kutsub ja pakub individuaalseid lahendusi.

Võtame selle näite.

Pubi töötaja. Jah, töötajad peavad naeratama ja aktsepteerima töö ja kõiki lolle asju, mida bossid ütlevad. Nad ei saa kliendile midagi öelda, kuna nad peavad aktsepteerima töö ja nad vajavad raha ja on palju töötuid inimesi, kes oleksid nõus seda tööd tegema.

Kui sul on foorumteatris lugu tüdruku ja bossi suhtest, võib juhtuda et sa ei lähe individuaalse interaktsiooni tasandilt väljapoole. Põhiline probleem ja peamine probleem loobki kogu rõhumise ja ärakasutamise süsteemi.

Seega, ma ütleksin et selle probleemi lahenduseks on töötajate organiseerumine ja kollektiivsete lepingute loomine, mis lubaks töötajatele rohkem autonoomiat ja võimalusi öelda ei, ma tahan seda ja boss ei saa vallandada neid, sest nad tahavad seda teha ja nad on organiseerunud kollektiivseks organisatsiooniks koos lepinguga, mis ei luba bossil neid vallandada lihtsalt seetõttu, et ta tahtis neid vallandada.

Foorumteatri struktuuriga võib juhtuda, et see ei kutsu üles kollektiivsetele, vaid individuaalsetele kangelaslikele lahendustele. Kangelaslik või sangarlike lahenduste puhul on probleemiks, et sa võid hetkeks rõhumisele vastu panna, aga sa ei saa seda võita. Sa ei saa seda lõpetada. Sa võid panna ette mõne muu maski, aga rõhumise süsteem on ikkagi olemas. Ma arvan, et foorumteatri raskus ja haprus on foorumteatri struktuuris, kui meil ei ole teadlikkust, võimet individuaalsest tasandilt väljapoole suumida.

Näiteks noored inimesed vaesest piirkonnast, nad ei suudaks tööd leida, kui nad ütleksid, mis piirkonnast nad on. Neile ei antaks kunagi tööd. Selle kohta on ka foorumteatri etendus. Missuguseid asendusi sel teemal tehakse? Mõni läheb ja varjab fakti, et ta sellisest piirkonnast pärit on. Okei, super, ta sai selle töö. Aga kas sellega lahendati probleem? Muidugi mitte.

Mõnikord kutsub foorumteater üles individuaalsetele lahendustele. Mida ma Jokkerina teeks, ma ütleks super, Manuel sai oma töö. Mis on põhiprobleem? Me ei proovi leida individuaalseid lahendusi, kuigi me leiame lahendusi indiviididele, aga minu perspektiivist ei ole lahendused põhiprobleemile. Ja foorumteatri struktuur võib just seda esile kutsuda. Seega on Jokkeri töö sellest edasi jõuda.

Võrreldes seda näiteks eepilise teatriga, kus Brecht ka Boali mingil moel inspireeris, siis eepilises teatris on mõnikord peategelane väga kollektiivne tegelane.

See on debatt, mis tuleb foorumteatris läbi viia.

 

Jätkub

Intervjuu Jose Soeiroga

Intervjuu foorumteatri läbiviija Jose Soeiro’ga
Detsember 2011.

Jose Soeiro on Portugali päritolu Rõhutute Teatri koolitaja ja juhendaja, kes on antud valdkonnas tegutsenud juba üle 10 aasta. Ennekõike on Jose Soeiro tuntud seadusandliku teatri läbiviijana, olles seda teinud ka Portugali parlamendis.
Samuti on Jose ka Portugali ajaloo kõige noorem parlamendi liige.

Mis on Sinu arvates foorumteatri olemus, selle põhiidee ja filosoofia?

Ma pole kindel, kas see on päris foorumteatri olemus, aga minu arvates on foorumteatri juures kõige huvitavam see, et teatud moel on see metafoor sellest, kuidas ühiskond olema peaks. Idee, et meist kõigist saavad kaasnäitlejad (spect-actor)[1], et me kombineerime kaasnäitleja omadused nii, et inimene saab uurida reaalsust, mõelda  sellest reaalusest, mida ta näeb, kriitiliselt. Me saame selle kombineerida näitleja võimega näidelda ja võimega sekkuda reaalsusesse. Ma arvan, et see on rõhutute teatri, eriti foorumteatri juures, midagi maagilist. Ja see pole ainult teatris…

Boal[2] ütles, et foorumteater on harjutamine revolutsiooniks, või kui soovite, harjutamine muutuste jaoks.  See on proov, harjutamine. Seejärel tuleb võtta kaasnäitleja idee välja esteetiliselt ruumist ning asetada see sotsiaalsesse kohta. Kooli, ühiskonda, naabruskonda, kuidas soovite. Ma arvan, et rõhutute teatri olemus võib olla see, et alguses me suhtleme kõikide meelte abil, mitte ainult sõnadega. Me suhtleme läbi hääle, pildi, liikumise. Me oleme esteetilised loomad sel moel, kuidas me suhtleme läbi meelte. Ja samuti suhtleb rõhuja, püüdes peale suruda oma ideid. Me peame kohandama suhtlemist läbi hääle, pildi ja liikumise. Ja kuna me saame kasutada häält, pilti ja liikumist, on meil olemas kõik, et kujundada oma kogemus, saavad meist spect-actor’id. Me pole enam passiivsed kõrvalt vaatajad, vaid me näeme maailma. Reaalsus, mis eksisteerib, on vaid üks võimalikkus teiste seas. Seega, see mis eksisteerib, ei eksisteeri igavesti. See on kõigest üks võimalikkus. Ja me saame luua teisi võimalusi, kui me tahame. Ma arvan, et see on minu jaoks kõige puudutavam foorumteatri juures.

 

[1] Kaas-näitleja (inglise keeles: spect-actor), samuti ka (pealt)vaataja-näitleja. Antud mõistet kasutatakse tähistamaks foorumteatri etenduse publikut, kes osaleb etenduse kõikides protsessides (Velberg, 2008, 16).

[2] Augusto Boal on rõhutute teatri looja.

 

Me mõistame, et foorumteater on üks teatrivorm. Aga mis temas veel on või võiks olla?

See on teater, nagu me teame, aga ma ütleks, et see on ka aktivismist (activism). See on ka teadvustamisest (consciousness). See on ühiskonna analüüsimisest, kuna ma arvan, et rõhutute teater on kui ühiskonna uurimismeetod. Miks? Sest kui me kasutame pilte ning püüame mõista, mis meid rõhub, siis me teeme uurimistööd. Seega me kasutame seda (rõhutute teatrit) uurimismeetodina. Kui ma tegin oma lõputööd (thesis) sotsioloogias, siis kasutasin rõhutute teatrit kui ühte tehnikat info kogumiseks ja analüüsimiseks. Rõhutute teater annab väärtuslikku infot ,lastes igal inimesel vaadata oma elu ja kogemusi eemalt, justkui kõrvaltvaatajana. Ja see on see, mida sotsioloogia püüab teha ning see annab meie reaalsusele kriitilise perspektiivi. Seega, ma ütleks, et foorumteater keskendub aktivismile, teadvustamisele, see uurib reaalsust, ühiskonda ja sotsiaalseid suhteid. See on vabastamine, inimeste vabastamine. See on jõustamisest, sest rõhutute teatri eesmärgiks on anda võim tagasi inimestele. Et inimesed tunneksid taaskord, et nad juhivad oma elu, mitte ei ole nukud, mille elu sõltub teiste inimeste otsustest. Vaid et inimesed saaksid ise otsustada ja olla oma elu peategelased. Ja see on ka esteetikast üldiselt. Viimased arengud rõhutute teatri esteetikas on, et kasutatakse kõiki vahendeid ja kunstivorme, suhtlemist läbi meelte, et olla kultuuri tootjad, mitte ainult tarbija. Nii, et vähemalt seda võib foorumteater olla, aga mitte ainult. See on osalusest, haridusest selles võtmes, et me kõik harime üksteist, olles vahendatud maailma poolt.

 

Mis foorumteater võiks olla?

Ma arvan, et mingil moel seda kõike, mõnikord see on nii, mõnikord mitte. Nii, et mis see võiks olla … Mulle meeldiks, kui rõhutute teater oleks seda kõike koos. Ja mis mulle rõhutute teatri juures meeldib, on see, et see toob kokku paljud minu jaoks tähtsad asjad. Seega, mina isiklikult arvan, et rõhutute teater loob poliitilist aktivismi, sotsioloogiat, haridust, kunsti, tuues selle kõik kokku. See on midagi, mis mind rõhutute teatri juures köidab – see toob kõik kokku ning ühendab need meie kogemusega, meie isikliku kogemuse ja reaalsusega. See on midagi, mis on meist väljaspool. See algab meie kogemusega maailmaga, see on meist endist maailmale, mitte vastupidi.

 

Kellele on foorumteater pühendatud?

Ma tsiteeriksin Boali: „Foorumteater pärineb rõhututelt, on rõhututele läbi rõhumise“. Foorumteatrit ei peaks tehtama ettevõtete poolt. Seda võivad teha ettevõtte töötajad, muidugi, aga seda ei tohiks teha rõhujad. Ma arvan, et rõhutute teatri kõige peamisem idee on anda rõhututele tagasi vahendid tootmiseks, loomiseks (production), teatraalse loomise vahendid või vahendid reaalsuse loomiseks, kui soovid. Reaalsuse esitamine on see, mida teater ja kultuur teevad – nad esindavad reaalsust.

Ja sellega seotud küsimus on, et mis on rõhumine ja kes on rõhutud. „Rõhutute teater ja teised poliitilised luuled“ („The Theatre of the Oppressed and Other Political Poetics“) prantsuse väljaandes ütleb Boal, et antud raamat on pühendatud kõikidele rõhutud klassidele, rõhutud gruppidele ja rõhututele nende gruppide sees.

Ja see on, ma arvan, kõige lihtsam ja kompleksem definitsioon sellest, kellele foorumteater on. See on kõikidele rõhutud gruppidele. Naistele, kes on patriarhide poolt rõhutud, töötajatele, kes on kapitalismi poolt rõhutud, geidele, kes on heteroseksuaalsete poolt rõhutud, inimestele, kes on rõhutud rassismi poolt. See on kõigile neile ja lisaks veel neile, kes on rõhutud gruppide sees. Seega on see kõigile, kes tunnevad, et on rõhutud.

 

Sinu arvates, kui efektiivne on foorumteater analüüsimaks ja lahendamaks probleeme ning erinevaid situatsioone?

Taaskord, ma arvan, et see on väga efektiivne analüüsimaks probleeme. Esiteks seetõttu, et kui sa oled identifitseerinud kõige peamisema küsimuse, mis on raske küsimus – kui sa ütled, mis on su rõhumine, siis sa küsid kelleltki, et ta vaataks oma kogemust läbi võimu, jõu konflikti ja ebavõrdsuse. Seega me vaatame oma kogemust ja püüame leida, mis on need olukorrad, kuhu me oleme kaasatud ning kus on erinevad jõusuhted ning see juba on uurimine. Küsimus, see kõige peamisem küsimus, kutsub inimesi uurima oma kogemusi. On palju harjutusi, mis kõik ongi harjutused uurimuseks. Sest kui sa palud inimestel teha üks stseen loomadega, muutuvad mõningad asjad palju nähtavamaks ning see on juba uuring, omal moel on see uurimismeetod. Kui sa püüad harjutada rõhumist ja sa viid läbi „Jah, aga..“ harjutuse. Ma ei tea, kas sa tead seda mängu, aga see käib nii, et rõhutu süüdistab rõhujat, ütleb näiteks „sa peksad mind“. Näiteks naine ütleb oma abikaasale, et „sa peksad mind ja sa ei tohi mind peksta“. Rõhuja peab aga alati vastama „jah, aga ..“. „Jah, ma peksan sind, aga … „ andes seejärel õigustuse, motiivi või seletuse oma teole. „Jah, ma peksan sind, aga sa kandsid väga lühikest seelikut“. Rõhutu vastab: „Olgu, aga sa ei tohi mind peksta“. „Jah, ma ei tohi sind peksta, aga sa provotseerisid mind säärase suhtumisega“. Ja taaskord, rõhutud ütleb „Okei, aga ma ei ole sinu oma, seega ei sa sina otsustada, mida mina kannan“. „Jah, mina ei otsusta, mida sa kannad, aga kui sa riietud nagu hoor, siis ma kohtlen sind nagu hoora“.

Kui sa viid sellist harjutust läbi siis mida sa teed – sa uurid. Ma kasutan Prantsuse filosoofi Foucalt’i väljendit – tõe režiim (the regime of truth). See on iga rõhumise alus. Kõik rõhumised saavad juhtuda, kuna on olemas alus, mis seda õigustab, mis muudab rõhumise legitiimseks. Mida me rõhutute teatris teeme, on see,  et kui me loome foorumteatri etendust, siis me püüame aru saada, miks see juhtus? Miks tunneb mees, et ta võib naist peksta? See ei ole ainult selles hetkes, kui ta peksab, see on kogu struktuur, kõik ideed, mis lubavad mehel tunda, et ta võib seda teha. Et ta saaks seda tunda (et ta võib naist peksta), peab tal olema põhjus selleks, et on õiglane naist peksta kuna ta tegi midagi.

Mu mõte on, et foorumteatri etenduse ettevalmistamine on või peab olema, kuna alati ta seda ei ole, mõnikord meil pole aega või vahendeid, aga see peab olema antud küsimuse uurimine. Miks? See liigub interaktsiooni tasandilt struktuuritasandile, mikrosotsiaalselt tasandilt makrosotsiaalsele tasandile. Kahe inimese omavahelistest suhetest sotsiaalsüsteemi.

Kui me viime seda protsessi läbi, siis me püüame identifitseerida, mis asi see on nendes suhetes, mis ei ole ainult kahe inimese omavahelised suhted, vaid see on võimusuhe ühiskonnas, mehe ja naise rollis, teatri sotsiaalses rollis.

 

Mis juhtudel, näiteks probleemid, situatsioonid, grupid, on foorumteater sinu arvates parim meetod?

Ma arvan, et iga grupi ja küsimuse puhul, tõesti. Foorumteater on igale grupile, kellel on küsimus ja kes soovib seda lahendada, kellel on probleem ja kes ei tea, kuidas seda lahendada.

 

Seega, on see kõigile?

Jah, muidugi. Kõigile, kes on rõhutud.

Jätkub…

 

 

Foorumteatri süvakursus alustab 17.jaanuar !

Tere,

Üle pika aja on võimalus osaleda eesti keelsel foorumteatri läbiviija intensiivkursusel ! Kasuta võimalust !

Foorumteatri süvakursus

Kursusel eesmärk on anda ülevaade Augusto Boali loodud foorumteatri
meetodist kui kaasava ja interaktiivse teatri ühest vormist. Anda aktiivse osaluse kaudu ülevaade foorumteatrist ning Jokkeri (läbiviija) rollist ja eetikast foorumteatri töötoa ja etenduse läbiviimisel. Koolitus toimub kolme etapis andes osalejatel võimaluse vahepeal metoodikat katsetada ja tulla oma kogemuste ja küsimustega järgmisse koolituse etappi.

Koolituse raames saab osaleja ülevaate teemadest:

Foorumteatri filosoofia, juured ja taust

Foorumteatri mängudearsena

Foorumteatri töötoa läbiviimine etenduse materjali
leidmiseks
Foorumteatri etenduse teema leidmine ja ettevalmistamine

Foorumteatri etenduse läbiviimine ja analüüs

Foorumteatri süvakursus, toimub kokku kuuel päeval jaanuarist maini 2015
Teatriliidu ruumides, Tallinna vanalinnas Uus tn 5.
*17.-18 jaan ; 21.-22.märts; 16.-17.mai.* Kellaajaliselt 10.00 – 17.00

Kursust viib läbi Foorumteatri MTÜ koolitaja Piret Soosaar (loe pikemalt koolitja taustast http://foorumteater.com/foorumteatri-koolitajad/)

6 päevase koolituse tasu on 150 eur ja maksta saab ülekandega

MTÜ Foorumteatri kontole

a/a AS SWEDBANK – EE822200221052348117

Selgitusse märkida : osaleja nimi ja Foorumteatri süvakursus

Registreerimise kinnitab osalustasu maksimine. Makse tähtaeg 9.jaanuar.

Registreerimine ja lisainfo Piret Soosaar tel 56656494 ja meil piret@foorumteater.com

 

Loe pikemalt , miks vabakutseline professionaalne näitleja ja näitlemisõpetaja Liia Kanemägi soovitab kurususel osaleda :

Hea näiteringi juhendaja, draamaõpetaja, noortega töötaja!

Olen vabakutseline professionaalne näitleja ja näitlemisõpetaja Liia
Kanemägi ja kutsun Sind foorumteatri süvakursusele.
Miks foorumteater? Kuidas leida teemasid, mis minu õpilasi päriselt
kõnetavad? Kuidas panna neid süvenema selliselt, et see oleks nende vaba
valik? Kuidas muuta teater loomulikuks eneseväljendamise vahendiks, aidata
ületada esinemiskrampi, suurendada grupi ühtekuuluvustunnet?
Mina olen näiteringe juhendades nendele teemadele aastaid vastuseid
otsinud.

Teisalt, avastasin üllatusega, et mind ka teatrivaatajana tõepoolest
kõnetavad alternatiivseteks peetavad teatrivahendid nagu improteater
ja foorumteater…ja mõnikord isegi rohkem, kui traditsiooniline
draamateater. Naudin elavat inimest laval, kellel ei pruugi olla
teatrialast kõrgharidust, kuid kes toob julgelt vaatajate ette oma ideed
ja isikupära.
Just sellistest teatrivormidest leiab inspiratsiooni tööks täiskasvatute
harrastruppidega või miks mitte avalikul teatriareenil ülesastumiseks!

Kursust viib läbi Foorumteatri MTÜ, kelle juhendajatega olen isiklikult
kokku puutunud ja julgen neid väga soovitada kui päris praktikuid.
Kursus on mõneti harukordne, kuna see toimub
vabakutseliste professionaalsete näitlejate eestvõtmisel.
Enamus kursuslastest on seega professionaalsed näitlejad ja üksikud vabad
kohad sellel kursusel täidetakse näiteringi juhendajatega,
draamaõpetajatega ja noortega töötajatega!

Kohtumiseni laval!

Näitleja ja teatriõpetaja Liia Kanemägi

 

 

321041_131916643638243_1751214411_n

Intervjuu Ghana foorumteatri tegijaga

Räägi natukene endast – kes sa oled ja millega sa tegeled?


Minu nimi on Rhoda Ampene, ma olen pärit Ghanast. Hetkel olen ma vabatahtlik asutuses nimega Hope Spring.
Mind huvitavad tegevused, mis on seotud häälega – teater, muusika, luule. Ma olen kristlane.
Mu peres on seitse inimest – viis last, ema-isa.
Mulle väga meeldib avaldada positiivset mõju inimestele, see annab mulle rahulolutunde ja teadmise, et ma teen vähemalt midagi õigesti.
Tead, see algab perekonnast, minu õdedest-vendadest, sest ma olin kõige vanem ja pidin hoolitsema nende eest.
Ja ma armastan noorust. Ma armastan kõike nooruslikku. Tead, noori peab kuulama, neile meeldib, kui neid kuulatakse.

 

Loe edasi siit!

Go to Top